Kulu ja tema rõõmud

Olen laisk olnud. Kristi ja Tauri korraldasid väikse koosviibimise ja tõele au andes see aitas. Läksin sinna eesmärgiga iseendale nn süümepiinu tekitada- ja see aitas.
Kuigi möödunud on sellest juba mõned päevad (et mitte öelda nädalad), siis lõpuks olen jõudnud kirjutama. Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida.

Igatahes on täna siis teemaks kulu nimega auto. Aasta siis oli 2015 kui kirjutasin 7’s eesmärgi tase on olla võimeline 250 eur eur laen võtta ja seda pasiivsest tulust. Kirjutasin siis, et see justkui minu väike soov (mitte auto aga selline võimekus). Aus olla siis huvitaval kombel vahel lased elul nn roolis olla ja tema juhatab sind otsuteni.
Alustades siis lõpust- 2018 märts soetasin uue(väärse) auto (ei mitte audi nagu lingilt) vaid midagi pisut suuremat mis vastab pere vajadustele.
Kuid hakkame siiski algusest- ehk siis minu Kallis sõiduvahend hüüdnimega Volvo (ja mark ja päris nimi on samad) oli äsja saanud 10 aastaseks. Ja kuna Ta oli juba omajagu päevi näinud siis seda hakkas tunda andma ka tema nn liikuvad osad. Volvo oli meie pere liige olnud 4 aastat ja iga aastaga kulud aina suurenesid ja suurenesid (tal eelarves oma osa mida jälgime). Eks oma ole ka selles, et järjekindlalt soovisin kõik hooldused ja remondid teha ametlikus esinduses. Aastad möödusid ja nii võttis Volvo üha suuremaid summasid regulaarselt ja aegajalt ka irregulaarselt meie pere eelarvesst. Summad üha suurenesid ning sellise kiiruse ja mahu ulatuses, et oli aeg asjaga tegeleda…..

Lõpuks liitsin kokku senise igakuise liisingu summa ning remondi ja hooldusele kuluva summa ning kukkusin pikali. Meie kallis Volvo oli kulu mõttes nagu uus salongis välja sõitnud Skoda sellise medium klassi varustusega. Eks ma teadsin mõnda aega, et midagi meeldivat see pole kuid olin piisavalt laisk või laisk, et asjaga tegeleda. Nüüd aga polnud enam valikut kui teema ette juba võtsin siis tuli lõpuni sellega minna.

Hakkasime siis asjaga tegelema.
Käisime pangast läbi ja hadur väitis, et summa mis järgmisele autole nn panna tahtsime on oki. See ei pidavat ohustama ei praegust ega ka järgmist laenu mille piirmäärasid me ette näinud olime.
Mõeldud tehtud- Hakkasin erinevaid portaale läbi käima ja pm õppima uut autot mille mark oli juhtumisi sama nagu vanal. Nagu ikka esmalt käisin läbi eesti, siis saksa ja lõpuks jõudsin norra ja rootsi portaalidesse. Mingil hetkel sattusin juba kergelt vaimustusse, et rootsis on enamus autod mida müüakse (valitud aasta ja marki) sõitnud alla 20 000 km. Lühikeseks (kestes ikkagi päevi) jäi minu rõõm kui 1 rootsis elav sõber teatas, seal arvutatakse läbisõitu nn miilides mis tähendab  siis 10 korda suuremat summat ja 20 000  miili = 200 000 km. Mis muud kui nutsin nagu Rahakratt reedeõhtul kui sõbrad kõik laristavad aga ise sente lugema pead ning lasin edasi.
Otsingud Saksas lõppesid õige pea kui selgus eestis on sama mudelit parema varustusega paar tk müügis ja mulle need sobisid.
Hakkasin siis müüjaid nn teineteise “vastu ässitama”/ kauplema. Sain mõned tuhanded alla ning ka suve ja talve rehvid koos velgedega.
Valetaksin kui väidaksin ma polnud nagu laps kommipoes, samas senimaani tekitab hea tunde see, et olen endiselt (peale poolte aastat) vaimustuses uuest iludusest.

Hing oli tulemustest äksi täis ja maksin uue auto sissemaksuks täpselt niipalju kui arvasin vana eest siis saan.
Uue kätte saades panin vana kohe müüki. Korraldasin vahatamised pesud seest ja väljast- Nägi teine välja nagu uus pruut (kui ühe silma kinni pigistad) ja jälle kord oli aeg uhkust tunda enda ja oma valikute ees.
Ja siis hakkas pihta piin nimega müük- Optimist ma ütlen, mis muud. Vaatasin kuulutusi/ konkurente ja lajatasin hinnaga nii, et oli tuhandeid üle turu keskmise. Autoteatud number.ee portaal väitis, väärtuseks vahemiku millega minna ja tegelikult ka kaasa leppida ei tahtnud ja nii me siis uljalt “peale lendasimegi”.  Esimestel päevadel kohe sadakond vaatamist. Oh kurja mõtlesin ise, me peame luuaga tahtjaid eemale peletama ja saame  Volvole uue hea pere valida. Mõned nädalad ja näitamised hiljem sai selgeks, et mõned vead mis autol on peaks siiski ära parandama. Mõeldud tehtud ………… möödus veel mõned vaatamised ja 2 kuulutuse perjoodi lõppemist. Ning siis oli aeg leppida reaalsusega. Väsinud veninud müügist, lastes hinda alla 3/7 ning peale surunud aeg (oli raha järgmise plaani jaoks vaja) tegid oma töö.
Lõpp kujunes minu jaoks juba situatsiooni komöödiaks kui  huvilise nähes auto  rehvi vahtu sisse lasin (ära küsi) ise samalajal rääkisin Ei Ei auto on muidu väga heas ja korras lihtsalt hetkel on olukordade kokkusattumus nii uskumatult ulmeline. 1h hiljem lõpuks sõitis uus omanik ( sama kamp) sellega siiski oma Teekonda alustama.
Edu teile ja hoitke minu Volvot….

Miks ma siis sellest kõigest kokkuvõttes sellises võtmes räägin. Ja mitte sellest, et auto on suur kulu allikas või, et tema liising võiks olla 0,5-1 aasta palka. Aus vastus on see, et elama peab ka. 2017 kujunes heade asjaolude kokkulangemisel ja töö tulemusena väga edukaks ning sain enda finants plaanide mõttes mitu aastat vahele jäetud. Seega otustasin, et premeerin end ning täidan oma aastate pikkuse unistuse ja seda nüüd- ajal kui nagunii uuemat autot vaatan/soetan. Pannes kokku vajadused, võimalused ja soovid siin ma siis nüüd olen. Auto mille soetasin ja mis nii mõneski mõttes läheb vastuollu minu ratsionaalsete mõtete ja eesmärkidega on asjaolude kokkulangemisel ning uute võimaluste tulemusel soetatud.